Ämmuste Kool

Hea inimene pole mitte see, kes oskab head teha, vaid see, kes ei oska halba teha. (V. Kljutševski)


Ajalugu

Elasid kord mõisapreili Elsa ja tallimehe poeg Jüri… Nii algavad tavaliselt muinasjutud, kuid nii sai alguse ka Tarvastu kihelkonna ühe vanema kooli lugu.

Ämmuste Kooli asutas 1825. aastal Tarvastu mõisnik, kes saatis oma orjalapsi siia õppima “jummala sanna”, mis käskis end heita “ülemate” meelevalla alla ja neid orjata.

Võib-olla Tarvastu mõisnik ei olekski nimetatud aastal kooli asutanud, kuid selleks olevat tõuke andnud tema tütre Elsa-preili armulugu Ämmuste Kooli esimese õpetaja Jüriga, kes kasvas üles Tarvastu mõisas ning Ämmuste õpetajana töötades võttis perekonnanimede andmisel 1834.aastal endale nimeks Must.

Jüri Must töötas Kõva koolis (nii nimetati kooli algselt koolitalu nime järgi) koolmeistrina 37 aastat (1825-1862).

Rahvasuus on Kõva nimi säilinud siiani.

Nõnda nimetas ka rahvas siinseid koolijuhatajaid Kõva kooli ja juhataja eesnimega. Nii läksid rahvasuhu kõikide juhatajate nimed: Kõva Jüri, Kõva Jaak, Kõva Hans, Kõva Jaan, Kõva Aadu jne. Koolijuhid on läbi aegade õigustanud oma liignime “Kõva”, kuna kõigil neil on olnud julgust vastavalt vajadusele ka vastuvoolu ujuda. Ega muidu oleks nii pika ajalooga koolil olnud nii vähe juhte.

Nagu kroonikast lugeda võime, lõi Jaak Kaasik (koolijuht 1862-1882) tubli muusikamehena Ämmustesse koori, kus muuhulgas osalesid hilisem tuntud laulja Aino Tamm, luuletaja Andres Rennit jt. Hans Kaasikul (1882-1891) oli julgust pastorile vastu hakata näiteks sellisel moel, et rikkaliku pidulaua asemel pakkunud ta kirikumehelekoolikatsumise päeval sama toitu, mis oli lastelgi menüüs. Tema koolijuhataja-aeg jäi seetõttu ka lühikeseks. Jaan Laosson (1900-1932) oli progressiivsete vaadetega inimene ja hea seltskonnategelane. Aadu Aalde (1932-1960) eestvedamisel ehitati uus koolimaja ning rajati viljapuu- ja iluaeg. Johan Tamm (1960-1972) juhtis kooli nii hästi kui see oli võimalik lähtuvalt riigikorrast ja kehtivast ideoloogiast.

Abikoolina töötatakse alates 1971.aastast, siis juhatas kooli Antonina Teearu (1971-1985). Sellest ajast on võim olnud naiste käes. A. Teearu järglaseks sai Piret Kuropatkin (1985-1997). Alates 1997. aastast juhib kooli Eili Rohtla.